Hyvää syntymäpäivää, Kimi!
Hei, teate, mis päev on täna? Kimi sünnipäev. Seega ideaalne hetk natuke Kimi-teemadel rant’ida. Ega pikemat sissejuhatust polekski mõtet teha – see oleks lihtsalt imelik. Nii et, eee… millest rääkida? Ahaa – mõned alahinnatud Kimi Räikköneni esitused. Või noh, mis üldse on “alahinnatud”? Vahet pole. Siin on need sõidud, mida tema karjäärist rääkides liiga tihti välja ei tooda.
2001 Kanada GP – Esimest korda suures mängus

Kimi debüüthooaeg Sauberis on F1 folklooris tuntud eelkõige tänu sellele legendile, kus ta leiti 30 minutit enne oma esimest starti Austraalias laua alt magamas, misjärel ta lõpetas oma esimese GP kuuendana, nagu poleks midagi erilist juhtunud. Aga esimene tõeline märk sellest, et Kimi on päriselt valmis suureks mänguks, tuli hoopis samal aastal Kanadas.
Startis seitsmendalt kohalt, finišis neljandana – Häkkise ja peresisese kaksikvõidu võtnud Schumacheri vendade järel. Ron Dennise huvi järjest suurenes. Sauber oli igastahes tol päeval kiire ja Kimi… noh, tüüpiline Kimi. Tegi ära, ei teinud suurt numbrit, pärast sõitu lihtsalt:
2003 USA GP – Michelini õudus, Kimi ime

Ülipingelise 2003 aasta tiitliheitluse kulminatsioon hakkas lähenema. Vananenud MP4-17 roolis olnud Kimil oli vaja hädasti poodiumit. Tulemus: See sõit on McLarenis siiani legendi staatuses. Mark Slade, Kimi toonane võistlusinsener, meenutas 2017. aastal seda etappi järgmiselt:
“Üks parimaid sõite, mida ta eales teinud on, oli Indianapolis 2003. Olime Michelini vihmarehvidega – ja need olid täiesti kasutud. Kimi lõpetas teisena. See oli fantastiline. Ta lihtsalt sõitis südamega, andis kõik, mis tal anda oli. Ta ei võitnud, aga see oli fenomenaalne sõit.”
Ja ta polnud lihtsalt kiire. Kimi pani kvalis selle peaaegu kahe aasta vanuse McLareniga maha sellise puraka, et võttis kvalivõidu ja oli tiimikaaslasest David Coulthardist seitsmendiku võrra kiirem.
Sõidus tuli aga vihm. Michelini vihmarehvid olid tol päeval umbes sekund ringi peale aeglasemad kui Bridgestone’i omad. Ferrari ja Sauber lendasid läbi vee nagu kiirkaatrid, samal ajal kui ülejäänud Michelini vennad libisesid nagu jääl. Aga Kimi – noh, tema lihtsalt keeldus. Hoidis end Schumacheri tempos ja lõpetas teisena oma karjääri viimase poodiumi võtnud Frenzeni ees. McLarenis räägitakse sellest siiani kui hetkest, mil “Kimi sõitis masina suuremaks, kui see oli”. Boom, next one.
2004 Belgia GP – Kaos, katkine esitiib ja võit

Ainuke võit selles nimekirjas. Spa oli 2004. aastal täielik kaos – igas kurvis juhtus midagi. Esimestel ringidel jõudis Kimi juba Felipe Massaga kokku põrgata, aga pääses vaid natuke katikse esitiivaga. Ja seejärel hakkas Jäämees lihtsalt ronima. Sõidu lõpus oli vaja veel tippvormis ja samal etapil oma 7. tiitli kindlustanud Michael Schumacher seljataga hoida ja tehtud ta oligi.
See oli Kimi ainus võit 2004. aastal, hooajal, mil Ferrari võitis põhimõtteliselt kõik muu.
Boonusfakt: briti ajakirjanik Bob McKenzie, kes lubas paljalt Silverstone’il ringi joosta, kui McLaren 2004. aastal võidab, pidi oma sõna pidama. Ja ka pidas seda 2005 aasta Briti GP etapil.

2006 Hispaania GP – “Igav” radarialune meistriklass

Kui 2005. aastal oli McLareni katkiseid mootoreid trotsiv ja Nandoga tiitliheitluses olev Kimi iga esitus fookuses, siis 2006. aastal jäi ta McLareniga tagaplaanile – Ferrari, Renault ja vahel isegi Honda olid eespool. Aga nende varjus tegi Kimi mõned uskumatud sõidud. Tema insener Mark Slade meenutas hiljem:
“Nürburgringil ja Hispaanias sõitis Kimi võib-olla kaks parimat sõitu, mida me eales näinud oleme. Piisas vaid vaadata, kuidas ta pärast autost välja ronis – kõik oli tal sõna otseses mõttes antud. Ta sõitis ainult mõnede punktide nimel, suure osa ajast ainult iseenda vastu. Aga ta oli sensatsiooniline.”
Täpselt selline sõit, mida keegi teine ei mäleta, aga mida iga insener mäletab elu lõpuni. See oli Kimi, kes sõitis auto piiridest mööda – mitte võidu nimel, vaid lihtsalt sellepärast, et ta saab. Startides 9 kohalt, oli Kimi juba avakurvis 5. Ja siis järgnes terve võistlusdistants kvalifikatsiooniringe.
2007 Jaapani GP – tagant tormates tippu

Kuigi Kimi aeg Ferraris ei toonud kaasa just palju ilusaid vihmaesitusi, siis see oli siin üks sama kõrge erand nagu Fuji mägi selle raja taustal. Ferrari sai enne starti FIA rehvireegli jama tõttu karistuse ja Kimi pidi startima tagantpoolt. Täielik katastroof ja tundus, et ka tiitlilootuste lõpp. Kimil olid teised plaanid. Ta möödus umbes kolmeteistkümnest autost ja tõusis kolmandaks.
Viimastel ringidel pidas ta maha veel ka korraliku kähmluse Kovalaineniga. Kui ta oleks alustanud tavapäraselt, oleks ta selle ilmselt võitnud. Tol vihmasel ja segasel päeval nägime, et isegi uue Bridgestone’i ajastu Kimi oli sama näljane kui Michelini päevil – lihtsalt vaiksemalt.
2009 Monaco GP – Punase Traktoriga poodiumile

Ferrari 2009. aasta auto muutus hooaja edendes väheke paremaks ja tõi Kimile ka sama aasta Belgia GP-l selle kuulsa võidu. Aga hooaja alguses polnud F60 roolis suurt midagi teha. Siiski, Kimi suutis sellega Monacos esiritta kvalifitseeruda ja lõpetada poodiumil. Ainult Button oli tol päeval kiirem ja isegi Brawn GP insenerid ütlesid hiljem, et nad olid üllatunud, kui lähedale Ferrari tegelikult kvalis jõudis.
Kuigi Kimi startis veidi kehvasti, hoidis ta hooaja algust domineerinud Brawnide taga ära ilusa poodiumi. See sõit oli ehe näide, kuidas tol ajal väidetavalt demotiveeritud Kimi suutis isegi täiesti valest masinast vahel midagi uskumatut välja pigistada.
2012 Ungari GP – Rehvilausuja

2012 möödus suuresti selles rütmis, kuidas piloot suutis sõidus oma tempot ja rehve manageerida. Kimi oli tihti selles omas elemendis. Case in point – Ungari. See oli see sõit, kus Kimi näitas kõige paremast küljest oma võidusõidu IQ-d. Ootas, jälgis, kalkuleeris – ja siis lihtsalt lajatas. Olles stardis esikümne lõpus, hoidis ta rehvi ja pani boksipeatuste virrvarri ajal letti ridamisi kiireimaid ringe. Seejärel möödus ta tiimikaaslasest Grosjeanist, tõusis teiseks ja kiusas viimastel ringidel ka sõidu võitjat Hamiltoni nagu tige herilane.
Lotuse boss Eric Boullier meenutas:
“Kimi suurim trump on tema võistlustunnetus. Ta loeb sõitu nagu GPS peas. 2012. Ungari GP-l nägime, kuidas ta lihtsalt hoidis tempot, arvutas peas vahed ja tegi oma plaani otse sõidu ajal. See oli puhas geenius.”
Muidugi 2012 aasta tipphetk ja meme oli veel saabumas.
2013 Singapuri GP – valutava seljaga poodium

Kuigi 2013 sai Kimi Aussi GP võiduga täiesti perfektse alguse, oli aasta teine pool Lotusele täielik allakäik: rahaprobleemid, Kimi seljavalu ja dream teami lagunemine.
Aga Singapuris tuli ikkagi üks selline esitus, mida Kimi kippus karjääri jooksul aeg-ajalt luuavarrest tõmbama . Alustades 13. kohalt, lõpetas Jäämees kolmandana. Kui meenutada, siis Kimi pidi sõitma füüsiliselt nii, et selg praktiliselt ei kannatanud pidurdusmomente – ja ta suutis sellegipoolest poodiumile tõusta läbi mitme kauni möödasõidu rajal, mis seda just ei soosi. Sealhulgas ka see kaunis manööver Buttoni vastu:
2015 Itaalia GP – tagant tulnud torm Tifosidele

Pärast 2014. aasta õudushooaega, nägime 2015-2017 ja eriti 2018 aastal Ferraris üha rohkem jälle vana Kimit. Üheks vähem tuntud näiteks sellest oli ka 2015. aasta Itaalia GP. Startides esireast Hamiltoni kõrvalt, kukkus Kimi stardiprobleemi tõttu kohe viimaseks. Ja siis – lihtsalt full send. Üks neist sõitudest, kus Kimi ei andnud alla. Lõpuks välja võideldud viies koht tifoside ees oli väike, aga stiiline lohutus.
Jah, iseasi on see, et miks Kimi teist Ferrari stinti selline üles-alla vorm iseloomustas. Sellest saaks eraldi artikli. Aga need tipphetked näitasid, et see vintage Kimi oli endiselt seal sees olemas.
2017 Hispaania GP – fännide lemmikhetk

See oli see päev, kus väike poiss jäi nutma pärast seda, kui neljandalt startinud Kimi Maxi ja Valtteriga stardis avariisse sattus ja katkestas. Ferrari korraldas hiljem nende kohtumise ja Kimi tõi poisile tuju tagasi.
Mitte küll rajal toimunu mõttes märkimisväärne, aga inimlikus mõttes kindlasti üks tipp “Kimi momente”.
Kimile ei meeldinud F1-hes ajakirjanikud, intervjuud, kaamerad ja liiga intensiivsed täiskasvanud fännid. Aga laste jaoks oli tal alati aega.
2019 Brasiilia GP – vana hea võitleja

Ma olen alati öelnud, et 2018-2019 Kimi oli kvaliteedilt tolle aja F1-hes top 3 sõitja ja 2019 Brasiilia GP oli üks pagana hea näide sellest. Pärast tugevat hooaja algust, oli Alfa autoarendus jäänud soiku. Hooaja lõpus toimunud Brasiilia GP ajaks oli punktide põud juba päris pikk. Selles sõidus aga kõik klikkis. Stardis üheksandalt lähtudes ja 4. kohal lõpetades, jäi Kimi vaid napilt poodiumist ilma.
Sõidu lõpus tekkis võimalus mööduda Sainzi McLarenist, aga natuke jäi puudu. Finiši ületas Kimi viiendana, aga pärast Hamiltoni karistust muutus see neljandaks. Igal juhul oli see tema parim tulemus Alfa autoga – sama tiimiga, millega ta Sauberi värvides kunagi oma F1 karjääri alustas (ka 2001 jäi tippmargiks neljas). Ja ausalt öeldes, see sõit oligi nagu tagasivaade 2001. aastasse – sama energia, sama vastupidavus. Ja kui Kimi ütles pärast finišit lihtsalt “auto oli okei”, siis see tähendas tema keeles “see oli paganama hea”. Harva, kui nii sai 2019-2021 Alfa kohta öelda.
2021 Abu Dhabi GP – kõige Kimim lõpp üldse

Midagi vist juhtus veel huvitavat tol sõidu, aga igastahes – Kimi viimane sõit F1-s. Jäämees alustas 18. kohalt ja oli vaikselt teel oma tol aja tavapärase “teen oma asja ja võibolla kobistan punkti või paar” sõidu poole, kuni Alfa Romeo otsustas, et aitab küll – pidurid ütlesid üles ja see oli kõik. Katkestas. Lihtsalt nii.
Ei mingit draamat, ei pisaraid, ei hüvastijättu raadios. Kimi ronis vaikselt autost välja, kõndis koos perega minema ja oli järgmisel päeval juba kodus. Ei oleks vist sobivamat lõppu selle venna karjäärile osanud soovida. Ja meie soovime täna Kimile palju õnne sünnipäevaks! 🙂