“F1 sõitjad ei ole nagu räpparid” – Ben Sulayem
Grand Prix Sõitjate Ühendus ehk GPDA tegi hiljuti ühisavalduse, kus juhtis tähelepanu 2024 hooajal tekkinud imelikule fenomenile, milles FIA eesotsas Ben Sulayemiga üritab samaaegselt F1 sõitjaid hea eeskuju näitamise eesmärgil ebavajalikult palju suukorvistada, aga mitte tingimata ise head eeskuju näidata. Ehk teisisõnu, hetkel tundub, et tahetakse mõlemat – Et sõitjad sarjas oleks vahetud karakterid (tahk, mille suurem avamine on kahtlemata rolli mänginud sarja populaarsuse kasvul), aga samas käia nendega ümber nagu lasteaiaga. 🙃 Esiteks, kontekstiks GPDA avaldus täispikkuses:
Asi ei ole selles, et vandumine=karakter või vandumine=lahe. Asi on selles, et päris inimesed vahel vannuvad. Mõned vähem, mõned nagu Günther Steiner. Eriti, kui nad on sellises kõrge pingega olukorras nagu F1. See ei näita kuidagi halba eeskuju. See näitab, et nad on inimesed. Nagu ka ülaltoodud GPDA avalduses on mainitud, sellel on suur erinevus, kui sõitja näiteks verbaalselt ründaks kedagi ropult ja alavääristavalt vs see, kui ta lihtsalt kirjeldab mingit emotsiooni või võidusõidu situatsiooni ja siis ütleb möödaminnes mõne väikse krõbedama sõna vms.
Siit paistab välja teatav vastuolu. Pole loogikat üritada turundada sarja selle fookusega, et näeksime piloote inimlikust vaatest (cool down roomi chatid jne) ja seejärel teenida nende karakterite tõmbefaktori pealt raha, aga samal ajal käituda nendega nagu viieaastastega. Sama moodi pole FIA presidendil mõtet öelda lauset, et “F1 sõitjad ei peaks olema nagu räpprarid”, selgitada, et F1 ongi lihtsalt “räpparitest” teistsugune ja vandumisvaba kultuur ja siis turundada Austini etappi rekordarvulise Eminemi kontsertiga 😄. Iroonilisel kombel tulebki siinkohal üks Eminemi tsitaat meelde:
“But when you reach these heights, freedom of speech dies” – Eminem
Tõsi, see kõik võib tunduda väga tühi asi, millel peatuda (ja ilmselt mitmes mõttes ongi) ja me mõistame, et F1 sõitjad peavad mootorispordi kuningliku sarja saadikutena näitama head eeskuju. Aga kui midagi tundub nii paljudele asjaosalistele ja kõrvaltvaatajatele absurdne, siis pole ime, et see nn. pseudoteema järjest suuremaks paisumas on. Parim näide? Leclerci olukord ja karistus pärast Mehhikot. Võtame asja kokku.
- Charles pärast Mehhiko GP-d intervjuud andmas: “Mul oli üks ülejuhitavus ja kui ma sellest ülejuhitavusest toibusin, oli mul ülejuhitavus teiselt poolt ja siis ma olin nagu “fuck”. [Seejäral ta kohe vabandas oma tähelepanematuse pärast, lisades]: “Oi, vabandust! Oi ei, oh ei! Ma ei taha Maxiga liituda” (Maxil juba ropendamise eest ühiskondlikult kasulik töö soolas).
- Tagajärg: Pikk menetlus, mis päädis istungiga, kus Leclerc pidi seletusi andma, 10 000 eurone trahv (okei 5000, kui ta järka aasta jooksul tubli pai poiss on) ja järjest kasvav segadus F1 sõitjate seas.
Ausalt, kui tõesti on tunne, et sellise asja eest peaks karistama, siis suunaku see trahv vähemalt heategevusele või midagi. Siis oleks kõik võidavad olukord: Sõitjad saaksid ennast aeg-ajalt krõbedamate sõnadega väljendada, teades, et trahv suunatakse millegi hea nimel (ei tea, kes suurim heategija sarjas siis oleks hooaja peale? :D) ja FIA saaks jätkata oma praegust poliitikat.
Mis me tahame öelda on see, et me ei saa aru, kust on tulnud järsk vajadus sõitjaid suukorvistada ja siis vahel hoopis ise halba eeskuju oma reaktsioonis näidata, kui sõitjad sellele tähelepanu juhivad. Sarnast fenomeni on olnud näha ka WRC-s. Seega, näiteks Verstappeni ja Ogieri protestid ning Hamiltoni kriitilised kommentaarid antud olukorra valguses on olnud meie meelest vägagi kohased. Ka Tänak on sel teemal sõna võtnud. Tore on näha, et need, kellel on rohkem häält, seda ka kasutavad. GPDA avaldus koondab F1 kontekstis need tunded kokku ja siinkohal kiitus neile eduka tasakaalustava võimu rolli täitmise eest! Tubli töö Seb, Alex ja co! 🙂